Esimene võimlemisharjutus- pea ja kaela ette alla sirutamine

Miks ette- alla sirutamine?

Kehaasend, kus hobune seisab pea ja kael ette- alla sirutatud on asend, kus ta on lõdvestunud ja stressihormoonid ei saa tekkida. Koplis või boksis rahuolekus on ta ka ise selles samas asendis. See asend on baasiks järgnevatele harjutustele.

Võimlemisharjutusi sooritatakse selleks, et hobune saaks tugevaks, paindlikuks, sümmeetriliseks ja püsiks hea tervisega kõrge vanuseni. Need eesmärgid saavutatakse aja jooksul loogiliselt järjestatud progresseeruvate harjutustega. Esimene harjutus ongi hobuse pea ja kaela ette – alla sirutamine.

Harjutust sooritatakse hobuse seisu ajal. Kui hobune ei suuda ennast ette- alla suunas sirutada seisvas asendis, siis on vale eeldada, et ta suudab seda teha sammus, traavis, galopis- olgu siis koos või ilma ratsanikuta.

Vajalik varustus

Kapson või päitsed ja jalutusnöör. Hobusele turvaline keskkond. Piisavalt aega, soovi korral hobusele maius.

Kapson on oluline suhtlusvahend inimese ja hobuse vahel. Hobune peab usaldama kapsonilt avalduvat survet. Enne, kui kapsoniga harjutusi sooritama hakata, peab hobune sellelt avalduva survega tuttav olema.

Harjutuse sooritamise ajal peab hobune olema  lõdvestunud ja tundma ennast hästi. Hobune suudab õppida ja õppeprotsess on kõige kiirem siis, kui ta tunneb ennast  turvaliselt ja usaldab oma inimest. Hobune tunneb ennast hästi siis, kui ta silmad on  rahulikud, silmade peal ei ole ´murevoldikesi´, keha pingevaba, ninasõõrmed ja mokad pehmed.

 Harjutuse sooritamine

  • Ma ise olen rahulik ja lõdvestunud, ei kiirusta ega mõtle kõrvalistele asjadele. Hingamine on sügav ja rahulik.
  • Jalad kindlalt toetumas vastu maad
  • Kui kasutan pikemat kordenööri, siis hoian seda vastaskäes.
     Hea asend harjutuse sooritamiseks- hobuse esijalad on kõrvuti, tagajalad toetuvad tugevalt maha, hobune on rahulik, tähelepanelik. Hobuse ja minu vahel on piisavalt ruumi ette- alla sirutuse sooritamiseks. Pikk kordenöör ja stekk on vastaskäes.

    Hea asend harjutuse sooritamiseks- hobuse esijalad on kõrvuti, tagajalad toetuvad tugevalt maha, hobune on rahulik, tähelepanelik. Hobuse ja minu vahel on piisavalt ruumi ette- alla sirutuse sooritamiseks. Pikk kordenöör ja stekk on vastaskäes.

  • Hobune on varasemalt tutvunud kapsoniga, tunneb ennast sellega mugavalt, on rahulik ja lõdvestunud.
  • Hobuse esijalad asuvad ühel joonel. Kui üks esijalgadest on väga palju eespool, siis sellega kaasneb ka keharaskuse toomine ettepoole. Võimlemispõhise treeningu läbiv eesmärk on hobuse esiotsa kergemaks muutmine ja keharaskuse tahapoole viimine.
  • Hobuse keharaskus on toetunud mõlemale tagajalale. Jalad tugevalt vastu maad ja üks jalg ei ole ´puhkeasendis´.
  • Enne, kui ma hobuselt midagi küsima hakkan, visualiseerin enda ja hobuse tegevust oma peas. Kujutlen oma kehasse selle tunde, kuidas hobune rahulikult pead ja kaela ette- alla minu käe suunas sirutab.
  • Seisan mugavas kauguses hobuse eest, jätan talle piisavalt ruumi pea ja kaela ette- alla sirutamiseks.
  • Sulgen käe ümber jalutusnööri, mis on kinnitatud kapsoni keskmisse rõngasse. Kui hobune kerge surve peale kasvõi natukene pead ja kaela ette- alla suunas sirutab, lõdvestan käe ja kiidan teda kas silitamise, lemmikkoha sügamise või maiusega.
Esimesed võimlemisharjutused- pea ja kaela ette alla sirutamine

Hobusel on korrektne seisuasend, ülaliin on sirutunud, pea ja kael liikunud ette- allasuunaliselt käe poole, kuid pea ja kael on liiga madalal. Ette- allasuunaline sirutus on piisav, kui hobuse kõrvad on laudjaga samal joonel.

Kui hobune on ärev, ei suuda keskendauda ja paigal püsida, siis pole mõtet temaga harjutusi tegema hakata. Kõigepealt lõdvestu ise ja aita seda ka hobusel teha. Hobuse silmad on suured, kõrvad suunatud ´kolli´ poole, ninasõõrmed ja suu pingul.

Kui hobune on ärev, ei suuda keskendauda ja paigal püsida, siis pole mõtet temaga harjutusi tegema hakata. Kõigepealt lõdvestu ise ja aita seda ka hobusel teha. Hobuse silmad on suured, kõrvad suunatud ´kolli´ poole, ninasõõrmed ja suu pingul.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

  • Kui hobune pea ja kaela ette- alla suunas toob, siis kõrvad peavad olema samal kõrgusel. Kui üks kõrv on kõrgemal kui teine, siis pole hobuse pea ja kael otse.
Korrektne seis. Piisav pea ja kaela ette- allasuunaline sirutus käe suunas. Kaela alumise osa lihased on lõdvestunud. Käe kontakt kapsoniga on pehme. Hobune on lõdvestunud ja rahulik.

Korrektne seis. Piisav pea ja kaela ette- allasuunaline sirutus käe suunas. Kaela alumise osa lihased on lõdvestunud. Käe kontakt kapsoniga on pehme. Hobune on lõdvestunud ja rahulik.

 

  • Esimesel korral ei pruugi see harjutus kohe välja tulla. Võib minna nädalaid, enne kui harjutus sujuvalt välja tulema hakkab.
  • Hobune õpib kõige kiiremini siis, kui oskan teda kuulata ja oma märguandeid õigesti ajastada.
  • Kui hobune harjutust ´ei tee´, siis kõigepealt pean üle vaatama oma kehakeele, märguanded ja ajastuse. Hobusel võib olla ka füüsiline/ vaimne probleem, miks tal seda liigutust raske sooritada on.

Kui alustasin Virgaga selle harjutuse sooritamist, siis otse alla ta ei sirutanudki. Ta keeras oma parema põse kogu aeg ülesse. Tagantjärgi mõeldes ja ka videot vaadates saan aru, et mu käsi oli väga tugev ja  range ning ma ei pööranud hobusele üldse tähelepanu. Avaldan survet  liiga ruttu, liiga ootamatult ja liiga palju.  Tahtsin pead ruttu ja  kohe alla saada.

Praeguseks olen õppinud teda rohkem kuulama, ootama ning harjutust mõtestatult ja rahulikult küsima. Ajapikku on see põse ülesse keeramine praktiliselt ära kadunud, kuid ilmub kohe tagasi, kui kiirustan või temalt liiga palju korraga küsin.

Niiet jällegi, kõige parema tagasiside oma juhtimisvõtete kohta saan ma hobuselt.

 

Leave a Reply

 

Menu Title