Mis on hoburakendisõit

Hoburakendisõit on äärmiselt põnev ja kogub kiiresti populaarsust üle kogu Eestis. See ala on atraktiivne just selle tõttu, et peaaegu igaüks on võimeline hoburakendit juhtima- east, soost, vanusest ja suurusest sõltumata.
Rakendisõit on suurepärane võimalus jätkata hobustega tegelemist ka siis, kui ratsutamine pole millegi pärast enam võimalik, või sa lihtsalt tahad proovida midagi uut, põnevat ja erinevat.

Esimesed sammudKui alustad rakendisõidu õppimisega, siis  tuleb kasuks eelnev kogemus hobustega- olgu see siis hobuste hooldamine, ratsutamine vms. Väga palju kasulikku informatsiooni  ja treeningunippe leiad Internetist selleteemalistelt  välismaistelt kodulehtedelt. Oluline alustada kogenud juhendaja käe all, kes saab aidata  nii hobuse kui ka sinu enda koolitamisega. Õnnetuste vältimiseks on  hädavajalik omandada põhjalikud teadmised hobuse korrektsest rakendamisest ja sõidu ohutusest.

Nii, nagu ka ratsutamises, on hea alustada kogenud hobuse-poniga, kes teab, mida talt oodatakse, on tasakaalukas ja rahulik. Esimeseks rakendihobuseks sobib ideaalselt vanem tööhobune, kel  vankri ees käimine selge, aga rakendust enam tööhobusena pole.  Treeningute edenedes on võimalus oma oskusi proovile panna ka võistlustel.

EI ole vahet, kui suur või väike su hobune on, vedruvankreid on müügil erinevates suurustes. Shetlandiponi turjakõrgusega 104 cm on rakendatud sorirakmetega metallist vedruvankri ette.

EI ole vahet, kui suur või väike su hobune on, vedruvankreid on müügil erinevates suurustes. Shetlandiponi turjakõrgusega 104 cm on rakendatud sorirakmetega metallist vedruvankri ette.

Mis loom see rakendihobune siis on?

Rakendisõit sobib kõikidele hobusetõugudele- ratsa-, töö- ja traavihobustele. Tõul ei ole tähtsust, kõiki hobuseid on võimalik vedruvankri ette rakendada. Ideaalne kaarikuhobune on  terve, ´pommikindel´, koostööaldis, ilusate allüüridega ja  tasakaalukas.  Paarisrakendisse oleks hea leida kaks sarnase välimiku ja liikumisega looma.

Rakendisõit pakub võimalust õppida enda hobust tundma täiesti erinevast vaatenurgast. Ka aktiivselt ratsutamises kasutatavat hobust võib õpetada kaarikut vedama- üks täiendab teist. Soomes on tavaline see, et  pereisa harrastab rakendisporti, ema koolisõitu ja tütar takistussõitu- seda kõike ühe hobusega.

Vajalik varustus

Rakendisõitu  saab harrastada nii looga,- kui ka sorirakmetega. Spordis kasutatakse eranditult sorirakmeid ehk rinnarihmaga rakmed. Loogarakend on pööretel jäik ja võistlustel, kus iga sekund loeb, eelistatakse sorirakmeid, mis annavad hobusele piisavalt liikumisruumi ja võimaluse järskudeks pööreteks. Algaja rakendisõitja võib vabalt alustada loogarakendi ja tavalise eestiaegse vankriga.
Esimeseks kaarikuks on sobilik kaherattaline, millega on lihtne manööverdada. Neljarattalise eeliseks on see, et see on stabiilsem ja selles on mugavam sõidu ajal istuda.  Vankrid peavad olema tehniliselt korras ja puhtad.

Rakendisport

Kõige rohkem sarnaneb rakendisport ratsutamise kolmevõistlusega. Rakendivõistlus koosneb kolmest osast- koolisõit, maraton ja täpsussõit. Kutsar istub kaarikul, mille ette on rakendatud üks, kaks või neli hobust/poni. Võistluse lõpptulemuse otsustab karistuspunktide hulk, mis on kogutud kolme osa peale kokku.  Rakendispordis on kohustuslik kanda peakatet- kiivrit või  kübarat (koolisõidus). Kutsaril on  abiliseks  ´groom´- inimene kes abistab kutsarit kõigis vajalikes tegevustes, pööretel ajal aitab vedruvankrit tasakaalustada. 1970 aastast alates kuulub rakendisport  FEI distsipliidide hulka.

Rakendivõistlus Lau külas Rapalamaal 2007

Rakendivõistlus Lau külas Rapalamaal 2007

Leave a Reply

 

Menu Title