Missugust suulist vajab rakendihobune?

Ei ole vahet, kas kasutad rakendisõitul päitseid, suulisi või sõidad hoopis ilma nendeta. Täpselt nii, hoburakendit on võimalik juhtida ka ainult hääle ja piitsamärguannetega.

Hoburakendi juhtimine hääle ja piitsamärguannetega. http://www.horsenation.com/2015/10/15/amos-h-rockwell-is-the-original-bridleless-bad-a/

Oluline on see, et  hobuse ja kutsari vahel oleks koostöö ja hobused tunneksid vajalikke  juhtimisnärguandeid. Mida iganes ja hobustega teha, hobuse ja inimese turvalisus on alati kõige  esimesel kohal.

Rakendisõidul on suuline otsene infoliin kutsari ja hobuse vahel. Korrektselt treenitud hobune toetub suulisele ja liigub alati selle poole. Suuline suunab ja toetab hobust. Läbi suulise (hääle ja ohja abil) palub kutsar hobusel liikuda edasi, pikendada ja koondada samme, peatuda, painutada ning muuta suunda. Kontakt suulisega ja märguanded läbi selle määravad ära hobuse kehahoiaku, alates pikast lõdvestunud sammuga astutud madalast kõnnist kuni kõrgeima võimaliku koonduseni raskemate harjutuste puhul.

Et kutsar saaks hobusele märguandeid edastada, on esmatähtis, et hobune usaldaks suulist. Kutsar peab olema piisavalt koolitatud, teadlik, tundliku käega ja täielikult mõistma kuidas erinevad suulise tüübid ja ohjavõtted hobusele mõjuvad. Agressiivne ja oskamatu ohjatöö suudab ära rikkuda ka kõige koostööaltima hobuse.

Ei ole vahet, mis hobuse suus on, loeb see, kuidas kutsar ohjasi kasutab.

Treeningu alustamisel peab hobusele valima kõige mugavama ja pehmema suulise, võib kasutada ka päitseid. Enne, kui hobune vedruvankri ette rakendatakse, peab talle alati põhielemendid- otse liikumise, külgpainutused, allüürivahetused, peatuse ja taandamise ohjamise abil selgeks õpetama. Hobune peab olema usaldusväärne igal allüüril enne, kui ta vedruvankri ette rakendada. Hobune, kes ei tunne juhtimismärguandeid, on vedruvankri ette rakendatult eluohtlik nii kutsarile, iseendale kui ka lähikonnas olevatele inimestele ja mööduvatele autodele.

Enne suulise asetamist hobuse suhu peab veenduma, et suu on terve ja hambad kontrollitud. Hundihambad (väikesed valehambad) võivad tekitada hobusele valu ja segada treeningut. Hundihambad tuleb veterinaari poolt eemaldada enne, kui hobune treeningusse läheb. Hambaid peaks edaspidi  veterinaar kontrollima kaks korda aastas.

Laiem suuline on pehmem, sest surve koondub laiemalt keele pinnale kui kitsa suulisega. Väiksemat tõugu ponidel on suus väga vähe ruumi ja paks suuline on sel juhul sobimatu. Enamus hobuseid tunneb end mugavalt keskmise paksusega kolmeosalise suulisega. Suuline ei tohi suu nurkadest väljas olla ega tõmmata suunurki sisse. Suulise sobitamisel jälgi, et suu nurgas oleks üks või kaks kurrukest.

Kaheosaline suuline

See suuline avaldab survet hobuse keelele, suulaele ja igemetele, Kui ohjad järsult pingutada, siis võib suulise liigese koht minna vastu hobuse suu lage ja külgede pealt suruda igemetele. 

Kolmeosaline suuline

Noore hobuse õpetamiseks on kõige sobivam lühikese vahelüliga kolmeosaline suuline. Kui  ohjadega suule survet avaldada, siis ei suru suuline vastu suulage, vaid kohaneb suu kujuga ja igemetele ja suulaele kandub vähem survet.

LiverpoolKangsuulise mõjumine hobuse alalõualuule ja kuklale.

Kõige sagedamini on rakendisõidus kasutatav kangsuuline Liverpool, see võib olla nii kaheosaline, kui ka sirge suulise osaga. Kangsuulist võib kasutada nii õrna juhtimisvahendina kui ka oskamatutes kätes piinamisvahendina. On esinenud juhuseid, kus liiga tugev kangsuulise kastamine on põhjustanud hobuse keele lömastamise. Kangsuuline võib kasutada ainult kogenud ja tundliku käega kutsar.

Kangsuuline avaldab alalõualuule väljaspoolt survet kangi keti surve tõttu. Kangi keti pikkuse määramisega saab reguleerida surve tugevust hobuse alalõuale. Kett tuleb kinnitada nii, et kui võtta ohjad algasendisse, siis ohjade ja kangi vaheline nurk on 45 kraadi. Liiga kõvasti kinnitatud kett põhjustab hobusele valu ja liiga lõdvalt kinnitatud kett muudab kangi ebaeffektiivseks. Liverpooli suulisel on võimalik  kinnitada ohjasid erinevale kõrgusele, reguleerides sellega kontakti  tugevust.

Probleemid suulisega

Kui hobune järjepidevalt ignoreerib suulise kontakti, siis on midagi väga valesti kas hobusega- vaimselt, füüsiliselt, või läbiviidud treeninguga. Selgita kõigepealt välja põhjus, mis hobust häirib, enne kui võtad kasutusele tugevama mõjuga suulise.

Kui probleemid püsivad, siis korda üle baastreening. Hakka hobust uuesti ilma etterakendamata ohjama ja seleta talle ohja-, piitsa- ja häälemärguandeid seistes ja sammus. Proovi sõita päitsetega, pehmema suulisega, võib olla on eelnevalt kasutatud suulise mõju olnud liiga tugev (loe: inimese oskamatu käsi on põhjustanud hobuse suule tugevat valu, mistõttu ei usalda hobune suulise kontakti). Kontrolli hobuse füüsilist tervist- hell suu, valusad õlad/ selg, kapjade tervishoid ja kindlasti kontrolli üle ka rakmete sobivus.

Selgita välja suulised/ päitsed, millega su hobune tunneb end kõige mugavamalt. Võimalusel kasuta alati pehmemat suulist, kuid ära unusta ohutust. Sa pead igas olukorras olema võimeline hobuse liikumise suunda ja kiirust kontrollima.

Erinevad rakendisõidus kasutatavad suulised

A- Liverpool jäikErinevad suulised

B- Liikuva ohjakinnitusosaga Liverpool

C- Kaheosaline Liverpool

D- Kolmeosaline suuline

E- Kaheosaline T-kujuline

F- Tavaline kaheosaline

G-  Kolmeosaline T-kujuline

H- Kaheosaline põseosadega

I ;J- kolmeosaline põseosadega

K- Kolmeosaline paksem

 

Meeldivaid rakendisõite!

Elerin Innos

Artikkel on avaldatud ka 2010 aasta detsembrikuu Oma Hobu ajakirjas.

Leave a Reply

 

Menu Title