Anna Marciniak: muuda oma hobuse elu nii heaks kui sa saad

Sinu hobusel on üks elu. See elu, mille ta veedab koos sinuga. Sinu kätes on võimalus muuta see elu tema jaoks nii meeldivaks, kui võimalik.

Anna Marciniak, OneHorseLife.com looja ja mitmete e-raamatute autor. Raamatud räägivad suhtest hobusega, tasakaalu ja rahu leidmisest ning äratundmisest iseendas.

Anna Marciniak, OneHorseLife.com looja ja mitmete e-raamatute autor. Raamatud räägivad suhtest hobusega, tasakaalu ja rahu leidmisest ning äratundmisest iseendas.

Tutvustan  teile Poolast pärit Anna Marciniaki.
Alates kolmandast eluaastast tõmbas miski Annat hobuste poole. Ta sugulasel olid hobused ja Anna tegi kõik, et koolivaheajad seal veeta. Peale ühte väga olulist suve langetas ta otsuse, et hobused saavad osaks tema elust ja ta pühendub neile ka igapäevaselt. Tol ajal polnud Poolas ratsutamine  üldse nii populaarne, kui Lääne-Euroopas ja kohti, kus ratsutada saaks, oli väga vähe.

See ei heidutanud teda, ta võttis jalgratta ja hakkas kõrvalolevaid külasid läbi sõitma, et leida talunikke, kellel on hobused ja kes lubaksid tal kasvõi nende eest hoolitseda. Kõige kummalisem oli see, et esimesena sattus ta talli, mida omas Poola tippkoolisõitja Boguslaw Misztal, kes oli osalenud Olümpial ja võitnud mitmeid üleriiklikke tiitleid. Anna rääkis talle, kui meeleheitlikult ta soovib hobustega tegeleda, kuid vastus oli eitav. Viimasel hetkel palus Anna, et kas ta võiks kasvõi bokse teha ja hobuseid valmis panna, et saaks treeninguid vaatata ning saigi jah sõna.

Anna meenutab, et ümberkaudsed farmerid arvasid, et see treener ei tea hobustest mitte midagi, sest too ei suutvat isegi  hobusega sirgelt sõita- kui Misztral metsas ja põldudel ratsutas, siis harjutas ta koolisõiduelemente- küljendused, traversaalid, serpentiinid.

Hiljem puutus Anna kokku paljude erinevate treeneritega, kuid tihti tundus talle et midagi jääb puudu ja nende treeningstiilid ei tundunud talle õiged. Ühel koolitusel, kui tuntud Euroopa treener pidi Annale midagi seletama, veenduski ta, et nüüd on kätte jõudnud aeg, mil ta peab ise hakkama edasi mõtlema. Too treener teadis, et Anna tegeleb ka koertega ja nii tõigi ta näite koerte treenimisega. Ta lausus: `Kui sa tahad koerale õpetada istumist, siis surud ta taguotsa nii kaua ja järjest tugevamalt vastu maad, kuni ta lõpuks aru saab, ning siis võid teda premeerida`. Sel hetkel taipas Anna, et nende treenerite teadmistepagas, kelle juures ta õppimas käib, on aastaid maas sellest, kuidas kujundada erinevaid käitumismustreid loomades. Sealt saigi alguse tema oma tee. Peale seda silmiavavat koolitust külastas ta aastatel 2012 – 2013 Fritz Stachlekeri kes õpetas talle ratsutamist ning maapealt töötamist pikkade ohjadega Prantsuse klassikalise kooli järgi. Kõik ülejäänud on puhas praktika. Annal on praegu kaheksa erineva vanusega hobust, kellega ta igapäevaselt õpib tundma iseennast ja aru saama oma elu õppetundidest.

Kes on hobused sinu jaoks?

Hobused on Emakese Looduse meistriteosed ja mida rohkem ma leian endas tasakaalu ja rahu, seda lihtsam on hobustega suhelda, sest ma suhtlen nendega nende endi keeles.Võin öelda, et  ma leidsin iseenda tänu hobustele ja et iga päev, mis ma hobustega koos  veedan, õpin  järjest rohkem mõistma, kes ma tegelikult olen. Hobused on kui peeglid, kes toovad minus välja erinevaid aspekte.

Hobused on õpetanud mind elama. Nad on mind juhendanud samaaegselt olema eneseteadlik  ja  tundlik, rahulik ja jõuline ning vaikne kuid selgesti loetav. Tänu neile olen ma pidevalt vahetus kontaktis Emakese Loodusega, mis on kooslust kõigest elavast, vibreerivast, pidevalt muutuvast, kuid samas ka väga stabiilsest ja püsivast. Emakese Looduse ja  hobuste kaudu võime tajuda kõrgemaid jõude ja  intelligentsust.

loomulik hobukäsitlus, vabatöö, hobune

Erinevad kogemused õpetavad sulle, kes sa tegelikult inimesena oled ja mõistad ka seda, mis on need elu õppetunnid, miks sina ja su hobuse teed on ristunud.

Suhtlemise hobustega teebki nii eriliseks see, et nad ütlevad meie endi kohta igal hetkel tõtt ning annavad mõista, kuidas ning kas üldse me suudame maailma ja iseennast reaalselt tajuda. Kuidas sellest aru saada? Kui nad teevad meelsasti meiega koostööd- täpselt nagu loeks meie mõtteid, siis see tähendabki, et me oleme õigel teel. Kui koostöö ei suju, nad on närvilised ja ettearvamatud, siis see annabki meile vastuse, et peame kõigepealt ennast reaalsusesse tooma ja tõele näkku vaatama. Kui soovime hobuseid paremini mõista, siis ainuke lahendus on iseenda käitumise ja mõtlemise muutmine, sest  just hobused näitavad meile, et me ei ole veel seal, kus me arvasime end olevat. Me lihtsalt kujutasime ette ja elasime illusioonis.

Millist filosoofiat järgid koostöös hobustega?

Mu peamine eesmärk on alati olla täiesti avatud ja valmis kõikideks erinevateks kogemusteks, mis Emakesel Loodusel mulle läbi hobuste pakkuda on.

Kui tegeleme elusate olenditega, siis peame nende ees jääma absoluutselt alandlikuks ja avatuks. Peab aru saama, et kui osata kuulata ja näha, siis just Emake Loodus rikastab meie  kavatsusi oma viljadega, milleks on siinkohal hobused ja õppetunnid nendega. See on nagu noole laskmine vibuga. Sa vinnastad vibu ja lased noole lendu. Sel hetkel, kui nool on õhus, pole see enam sinu valduses ja sul pole selle üle mitte mingit kontrolli- sa pead lihtsalt nautima edasist protsessi. Täpselt sama moodi, kui see nool õhus on kantud Emakese Looduse poolt, nii samuti lasen ennast kanda ja kulgen protsessis.

Ma olen avatud kõigele, mida elu mulle pakub. Avatud meel on eelduseks, kui soovin mõista hobuseid, ennast ja kõike seda, mis mind ümbritseb.

Lukustunud meel seab piirangud  koos hobustega arenemiseks. Meil võivad olla kõige paremad treenerid ja raamatud, võime osaleda suurepärastel kliinikutel ja  kursustel, kuid kui oleme uutele kogemustele ja teadmiste vastu võtmiseks end lukustanud, siis reaalselt mitte midagi uut elus ei juhtu. Nii kirjutataksegi oma elusse uusi peatükke, kuid need on kõik ühesugused. Muutuvad ainult sahtlite sisud, kuhu need uued kogemused pannakse, kuid reaalses elus ei muutu midagi. Uus silt ei tähenda uut omandatud oskust või kogemust.

Missugust varustust ja treeningvahendeid sa kasutad?

See on minu jaoks väga huvitav küsimus. Kõige võimsam treeningvahend, mida ma kasutan, on minu enda rahulik olek ja tasakaalukas käitumine. Ainult siis, kui viibin reaalselt antud hetkes ja olen tõeliselt ühendatud oma tõelise MINAGA, olen valmis nägema hobust, iseennast ja maailma meie kahe ümber sellisena, nagu see tegelikul on, mitte nagu ma endale ette kujutan. See ongi kõige alus ja kõige võimsam abivahend treeningutel.

Sellisest ühendatusest ja rahulikust olekust võin treeningutel kasutada näiteks tavalisi päitseid ja maiustusi ning sinna situatsiooni  need sobivad.  Või võtan hoopiski trenselsuulise ja klikkeri- see sobib samuti. Või siis otsustan kangvaljastuse kasuks- ka see sobib hästi. Vahenditel ilma inimeseta pole hobusele mitte mingit mõju- treeningvahendi ja selle mõju taga on alati inimene. Kui ma olen reaalselt ühendatud iseenda ja oma hobusega, siis mõistan, missuguseid treeningvahendeid on vaja selleks, et vastu võtta just sel hetkel mind ja minu hobust ootavad elu õppetunnid.ratsutamiskunst, vabatöö, loomulik hobukäsitlus

Väga oluline on pakkuda oma hobustele mitmekesist treeningut. Tähtis pole mitte üks spetsiaalne hobukäsitlus/ ratsutamistehnika, vaid pigem kogemuste mitmekesisus.

Ainult rahulikust meelestaadiumist suudan mõista oma hobust nii, et arendada teda ja iseennast just soovitud suunas. Tasub meeles pidada, et iga inimene maailmas teeb ja kogeb just seda, mis on vajalik tema isiklikuks arenemiseks, kasvamiseks ja oma elu õppetundide läbimiseks. Inimesed tihti alahindavad seda võimsat tõde, tehes endale ja teistele reegleid- ´Tee ainul nii´, `Kasuta ainult seda vahendit…`, `Ära kunagi tee seda ja seda…`- selline mõtlemine sulgeb meid meie jaoks vajalikeks kogemusteks ja piirab igaühe individuaalset arengut.

Ma usun, et kui lähenen hobusele avatult sooviga iseenda, tema ja Emakese Looduse kohta õppida, siis ületan kõik raskused, mis  ette võivad tulla. Need ressursid, mida ma panustan tegevusse, avalduvad ka lõppresultaadis. Kui mu tegevus põhineb rahulikkusel ja  koostööl, siis selle kõik saan ka lõppresultaadina tagasi.

Sa juhendad Internetipõhise koduõppeprogrammiga hobuseinimesi, mis on peamine, mida sa neile kõigepealt õpetad?

Iga inimene on erinev. Igaühel meist on läbida unikaalsed õppetunnid ning käia oma rada. Et saada selgust oma elu ülesannetes, peab kõigepealt suutma olla rahulik ja tasakaalus. Just selle pärast on esimene õppetund rahulikkusest, hingerahust, meeletühjusest ja antud hetkes viibimise oskusest.

Kui suudan viibida hetkes, siis mõistan, mida pean iseendas muutma ja kuidas seda teha. Saades aru ja rakendades vajalikke muutusi, kulgeb edasine protsess loomulikult ja kergelt nii mulle kui mu hobusele, sest Emake Loodus, kes on  ühendatud mu hobusega,  toetab mind kogu teekonna vältel.

Mida teha ja mida oma käitumises muuta selleks, et olla oma hobusele parem inimene?

Sageli arvatakse, et elu mida elame, koosneb erinevatest eraldiseisvatest osadest, näiteks töö, pere, sõbrad, hobid jms. Tegelikult on nii, et elu on üks ja tervik. Soov olla oma hobusele parem inimene on väga hea ja puhas soov, kuid selleks, et seda soovi teostada, näed  õige ruttu, et end muutma peab kõigis elu aspektides, mitte ainult ratsaniku, hobuseomaniku ja treenerina. Minu soovitus on väga lihtne, selleks, et olla oma hobusele parem inimene, pead sa olema parem inimene  kogu oma terviklikus elus. Kuidas seda teha? Alusta iseenda jälgimist kõikides elusituatsioonides. Jälgi ennast kõrvalt  ilma hinnanguid andmata ja mõtlemata, et ´see on hästi´ , ´nii käitusin halvasti´. Lihtsalt vaatle ennast kõrvalt ja pane tähele, kuidas sa käitud ja mis tundeid see sinus tekitab. Kogu selle protsessi jooksul püsi lõdvestunud ja rahulik. Kui oskad end kõrvalt näha, hakkad aru saama, mis sind lõdvestab ja täidab. Isenenda tasakaalukus ja rahu võivad saada su elu vundamendiks et liita kõik need eraldiseisvad elu osad üheks arusaadavaks kogemuseks.

Anna Marciniak: muuda oma hobuse elu nii heaks kui sa saad

Energia treeningus ei tähenda üleerutunud hobust. Kõiki harjutusi, mis nõuavad väljendusrikkust ja energiat, on võimalik sooritada lõdvestuse ja rahulikkusega.

Samuti on tähtis olla oma hobusele paremini arusaadav. Selleks pürgi pideva kohalolu poole igas hetkes. Nii näed enda hobust sellisena nagu ta on, mitte sellisena, nagu oma peas välja oled mõlenud. Kui  antud hetkes püsimine on raske ja mõtted hakkavad ekslema või tähelepanu hajub, kasuta väga lihtsat tehnikat, mis toob sind hetkega antud hetke tagasi: loenda hobuse samme, laula, vaatle  pisikesi detaile hobuse lakas või sabas. Tee kõik selleks, et tuua end tagasi reaalsusesse. Sa üllatud, kui näed, kuidas su kontakt hobusega paranema hakkab.

Me peame mõistma, et hobused ei karda meile kiskjatele omaseid käitumisi, vaid negatiivseid emotsioone, mis rändavad meiega kaasas ja mida kanname ühest situatsioonist teise. Negatiivseid emotsioone, mida tajuseime mitu kuud tagasi, kanname sageli praegusesse hetke ja tekitame sellega hobuse jaoks üleliigeset müra. Negatiivsed emotsioonid jäävad hobusele arusaamatuks. Need ühendavad meid lahti kõigest mis on reaalne ja päris. Nende kohalolu tekitab hobuses ebakindlust, ärevust ja hirmu.

Siirad teod ja kavatsused on lihtsad, neutraalsed ja toovad sinu ja su hobuse suhtesse rahu ja teineteisemõistmist. Siirad emotsioonid on kiired ja intensiivsed ja neid saab kogeda ainult lühiajaliselt antud tegevuse juures. Siirad emotsiooni väestavad hobuseid. Kui sa treenid on hobust näiteks 20 minutit, siis selle aja jooksul on su hobusel vähemalt 1200 erinevat emotsiooni ja sama palju ka sinul endal.

Piafee- puhas rõõm ja teineteisemõistmine hetkes viibides. Tihti otsitakse kõrgema kooli elementides liigutuste korrektsust, mina otsin nendest hoopiski ilu. Hobuse treenimisel on ilu palju raskem märgata, kui liigutuse korrektsust mida on kerge mõõta ja hinnata. Hinnangu andmine ja mõõtmine on inimese poolt loodud tegevused, mis eraldavad meid sellega kaasnevast ilust. Piafee on ilus ainult siis, kui see tähendab midagi nii sulle, kui ka su hobusele.

Piafee- puhas rõõm ja teineteisemõistmine hetkes viibides. Tihti otsitakse kõrgema kooli elementides liigutuste korrektsust, mina otsin nendest hoopiski ilu. Hobuse treenimisel on ilu palju raskem märgata, kui liigutuse korrektsust mida on kerge mõõta ja hinnata. Hinnangu andmine ja mõõtmine on inimese poolt loodud tegevused, mis eraldavad meid sellega kaasnevast ilust.
Piafee on ilus ainult siis, kui see tähendab midagi nii sulle, kui ka su hobusele.

Mis on kõige tähtsam õppetund, mida su hobused sulle õpetanud on?

Hobused on õpetanud mulle rahulikkuse, tasakaalukuse, antud hetkes viibimise olulisust ning see on elukestev õppetund. Iga  päev pakub Emake Loodus kogemiseks uusi situatsioone, kus saab õppida rahulikuks jäämist ja käesolevas hetkes viibimist. Ilusa hobuse kirjeldamiseks on miljoneid sõnu. Jumala kirjeldamiseks on miljoneid sõnu. On miljoneid rahulikkuse aspekte ja situatsioone, kus seda õppida. Selleks, et saada täielikuks inimeseks, tuleb  kogeda kõike, mida Emake Loodus läbi hobuste pakub.

Kuidas leida rahu ja tasakaal iseendas?

On mitmeid erinevaid tehnikaid, kuidas jõuda lõdvestatuse ja rahuni. Kõikidest neist on midagi kasulikku õppida. Sageli ei saa neid raamatust õppida ja ma väga soovitan leida endale hea õpetaja. Kõik tehnikad, mis ei piira sind ja sinu alateadvust, sobivad. Ravimitega näiteks sellist efekti, nagu lõdvestustehnikatega, ei saa, sest need blokeerivad alateadvust. Asanas (joogaharjutused) mõjuvad ka ainult siis, kui sooritad neid ilma mingite eesmärkideta ning  lihtsalt naudid ja avastad oma keha.

Hispaania samm traavis. Liikumise sirgsus on saavutatud läbi lõdvestunud treeningu.

Hispaania samm traavis. Liikumise sirgsus on saavutatud läbi lõdvestunud treeningu.

Väravad lõdvestuse ja rahulikkuseni asuvad sinu enda kehas. Seda on väga kerge mõista, sest tõeline rahu on väga tugevalt seotud Emakese Looduse ja Reaalsusega. Sinu keha on ainuke asi, mis saab sinuga otse suhelda. See on samaaegselt osa Emakesest Loodusest ja Reaalsusest. Su keha on tõeline ja ainulaadne.

Ma ise kasutan väga palju erinevaid lõdvestumis- ja rahunemistehnikaid ja need on kujunenud minu igapäevaelu üheks osaks. Ma ei ütle, et see tehnika on kõige parem või ainuke maailmas. See on üks tehnika, mida sa võid proovida  ja kogeda.

Lõdvestustehnika

Õpetan ühe Lõdvestustehnika, see on effektiivne ja seda saab seda teha igal ajal, igas hetkes. Lõdvestusehnika on väga lihtne:

Tehnika eesmärk on teadlikult jälgida oma keha ilma mõtlemata ja pingutamata. Võid alustada näiteks oma suure varba jälgimisega ja liigu sealt rahulikult  kehas ülespoole, seda rahulikult, vaadeldes  ja tunnetades. Proovi tajuda nii palju kui suudad ja proovi tunnetada reaalset keha, mis sul on praegu, mitte illusiooni oma kehast.

Kui tunnetad kehas pinget, siis vabasta see ja pinge kaob iseenesest. Ära kujuta endale midagi ette ega ära mõtle oma kehast midagi. Ära kujuta ette, kuidas su keha peaks tunduma. Ära kujuta ette ühtegi tunnetust nagu soojus või raskus. Lihtsalt keskendu TÕELISELE tundele, mida su keha sulle praegu ja nüüd annab.

Lasku sügavalt sellesse tundesse ja saa oma kehaga üheks. Ära pane sellesse tegevusse mingit pingutust. lihtsalt JÄLGI. Ära mõtle kehaosade järjestuse peale, milles rändad. Luba endal teadlikult kulgeda oma kehas. 

Võibolla mõne aja pärast on su kehatunnetus paranenud, võibolla mitte. Võibolla oled paremini teadlik oma kehast ja ümbritsevast,  võibolla mitte. Sellel pole mingit tähtsust- kõige tähtsam on see protsess ja kulgemine.

Seda tehnikat võid teha igal eluhetkel. Sa võid sooritada seda üksi olles, tööl, kohtumiste ajal, trennis või vestluse ajal. Kindlasti soovitan seda tehnikat sooritada aegajalt rahulikus situatsioonis, mugavalt istudes ja ilma kõrvaliste segajateta. Lõdvestatus ja rahulikkus on midagi, mis jõuab sinuni siis, kui oled sellele avatud. Sa ei saa sundida ennast rahulikuks. Samuti, kui sa sooritad seda tehnikat, ära oota, et  lõdvestuksid koheselt, lihtsalt jälgi iseennast ja ära eelda ega oota midagi. Naudi protsessi ja usalda ennast Emakese Looduse kätesse. Muuda lõdvestustehnikate praktiseerimine endale harjumuseks.

Elerin Innos

Artikkel on avaldatud 2015 aasta augustikuu Oma Hobus.

Piltide autor Pola Galczynka.

Leave a Reply

 

Menu Title