Tõde avaldub poristes jalajälgedes

Ükski hobune pole sündinud kehast sümmeetrilisena. Tal on alati üks tagujalg kandev (näide inimese pealt- sõites tõukerattaga, siis toetub see jalg tõukerattale), teine tõukav (selle jalaga tõukad maa pealt hoogu).
Kuna hobuse keha ei ole sümmeetriline, siis ei ole ta ka võimeline liikuma ühtemoodi võrdselt mõlemale poole. Näiteks peaaegu alati jookseb ta ühest jalast paremini galoppi, kui teisest.

Need on Rommi jalajäljed. Neid vaadates on selgelt näha, kui viltu ta astub.
Parem tagujalg ei liigu otse vaid suunaga paremale ja samuti astub ta keha alt selle jalaga välja.
Rommi on ka kehast paremale poole painutatud, st. et parem kehapool on nõgus, vasaku kumer.

Rommi on alati ühele poole ratsutades ´halvem´ olnud. Järjest rohkem tema liikumist tundma õppides saan aru, et ta kehas on palju asümmeetriat, mis ei võimaldagi tal võrdselt liikuda.

Hobuse keha asümmeetria ei kao kunagi ära, aga teadliku treeninguga saab seda vähendada ja kehapooli võrdsustada.
Alati jääb talle alles tema nö. ´parem´ käsi, nii nagu minagi kavatsen elu lõpuni olla paremakäeline, ükskõik, kui osavaks ma oma vasakut kätt ka ei treeni.

Leave a Reply

 

Menu Title