MINU HOBUSED

ROMMI

Rommi (nimi passis Romero) on 22.04.05 sündinud võiku värvi ristandruun, turjakõrgus 140 cm.

Ta on kõikide ratsutajate absoluutne lemmik! Oma rahuliku,  tasakaaluka ja sõbraliku olekuga suudab ta ka kõige ärevama ja kartlikuma inimese poolehoiu võita! Ta on meister õppehobune ratsutamisteraapias, hobukäsitluses, ratsa ja vankri ees! Maatöö tundides- temaga on kerge õppida juhtimisvõtteid ja kogeda, kuidas sooritada külgliikumisi: õlad sees, traavers, küljendamine. Tal on mugav traav ja galopp, tema seljas on turvaline kogeda esimesi samme ratsa.

LAVIIN

Vinku (nimi passis Laviin) on 19.02.2014 sündinud musta värvi eesti tõugu ruun, turjakõrgus 152 cm.

Vinku on talli kõige suurem hobune. Valmistan teda hetkel ette maatöö ja ratsutamiskunsti õppehobuseks. Ta oskab lihtsamaid maatööharjutusi, käib ratsa, vankri ees ning oskab ka paari trikki. Ta on leebe, rahulik ja kõige introvertsem hobune meie karjas. Treeningus oleks väga lihtne tema käest kõike ´võtta´, aga sellega kaoks ära sära ta silmist. See on mind omakorda pannud nuputama, kuidas olla veel parem partner/ õpetaja talle, et hoida ta motivatsioon treeningute suhtes üleval. Ta on juba praegu väga tundlik juhtimisvõtetele ja istakule- see on omakorda vajalikuks eelduseks istakuõppe tundides. Temaga saan õpilastele anda võimaluse kogeda kuidas peatada, alustada liikumist ainult oma mõtte ja istaku muutuse läbi. Vinku on äärmiselt vahva ja suure potentsiaaliga saamaks parimaks ratsutamiskunsti õppehobuseks!

DESTINY

Destiny on 14.05.2014 sündinud halli värvi PRE, Pura Raza Espaniola mära, turjakõrgus umbes 150 cm.

Taon sündinud Hispaanias ja tema eelmine omanik Eneli tõi ta Eestisse. Eneli kirjutab nende kohtumisloost järgnevalt:
“Kunagi otsustas mu ema oma pensionipõlve Hispaaniasse veetma minna ja kuna ma ei ole suurem asi „rannaturist“, otsisin ma endale põnevamat tegevust sel ajal kui emal Hispaanias külas käisin. Nii sattusin ma juhuse tahtel ühte sealsesse hobuste varjupaika, et õnnetutesse hüljatud loomadesse veidigi rõõmu ja elutahet süstida. Samasse varjupaika oli toodud ka puhastverd Hispaania hobuse mära koos kuu vanuse varsahakatisega. Nende endine omanik plaanis nad Itaaliasse lihakombinaati saata. Äärmisel juhul oli ta nõus selle kondise mära koos varsaga liha kilo hinna eest ära müüma. Mulle anti päev aega mõtlemiseks, sest järgmisel päeval pidi omanik neile treileri järgi tellima. Ostsin nad mõlemad ära, varsa nimeks sai Destiny.“

Minu lugu Destinyga algas 2019 kevadel, kui just olin magama pannud oma kõige kallima ja olulisema hobuse- Virga (Virk oli see hobune, kes mind suunas maatöö ja ratsutamiskunstini). Destiny on äärmiselt paindlik, energiline ja särav hobune. Tal on suurepärane koondusvõime,  tugev natuur ja avatud meel- kõik, millest ma alati unistanud olen! Temaga koos tahan ma avastada harmoonilise hobukäsitluse ja ratsutamiskunsti kõiki nüansse nii sügavuti kui üldse võimalik!

PAUL

Paul (nimi passis Jean Paul) on 22.04.2008 sündinud eesti ratsaponi (väikeponi) halli värvi ruun, turjakõrgus 104 cm.

Paul on meie pisikene tsirkuseponi. Ta on elav ja nutikas, armastab üle kõige teha trikke! Ta on tõeline ´´showman´´, kellele meeldib esineda. Ta osaleb ka laste ratsutamistreeningutel, kuid tema loomusele on see pigem raske töö.  Ta eelistab rõõmustada lapsi vankrisõidu, trikkide ja oma  elava olekuga. Ta on andekas maatöös ja loodan koos temaga õppida selgeks ka ratsutamiskunsti Kõrgema Kooli elemendid.

HÕBE

Hõbe (nimi passis Kagu) on 14.02.2006 sündinud eesti ratsaponi (väikeponi) halli värvi mära, turjakõrgus 104 cm.

Hõbe on ääretult suure südamega laste lemmik. Ta hoolitseb emalikult kõikide väikeste ponifännide eest ja annab endast kõik, et tund oleks edukas. Ta on alati esimene poni, kelle ma lapsele valin just selle pärast, et ta käitub alustajatega ettevaatlikult, kannatlikult ja andestab kogenematusest tekkida võivad vead. Hõbe oskab külgliikumisi maatöös ja käib rõõmuga vankri ees. Selles pisikeses kehas on sees üks võimas ja suur hing!

VIRK

18.06.2003- 04.04.2019

Virk on ja oli kõige olulisem hobune minu elus, sest just tema juhatas mind ´teistmoodi´ hobukäsitluse juurde. Ta andis endast kõik, et ma saaksin aru, et see, mida ma varasemalt ratsakoolist õppinud olin, temaga ei toimi. Lihtsalt ta ütles mulle EI! Kui ma siis aru sain, et ainukene lahendus on see, et ma hakkan ise otsima ´alternatiivset´ viisi, kuidas teda treenida, hakkas kõik paremuse poole minema!

Virk oli ka hobune, kellega ma 2017 Marius Schneideri treeningseminaril sooritasin Bent Branderupi maatöö ja kordetamise testi! See test on ratsutamiskunsti oskuste kõige minimaalsem mõõdupuu!

Aitähh mu tulesäde, igatsen sind!